15, 20, 30, 50, erinev SPF kõigile!

Päikesekreemid loovad nahale kihi, mis kaitseb nahka UVA (vastutab naha vananemise eest) ja UVB (vastutab päikesepõletuse) kiirte eest. Need sisaldavad mitut tüüpi filtreid: keemilised filtrid, mis neelavad ultraviolettvalgust ja muudavad selle energiaks, ja/või füüsiline filter, mis peegeldab päikesekiirgust.

SPF (päikesekaitsefaktor) viitab UVB-le ja ajale, enne kui nahk pärast päikesega kokkupuudet punaseks muutub. Teoreetiliselt kulub naha punaseks muutumiseks 10 minutit. Kreemi SPF-number toimib selle aja kordistajana. Niisiis, SPF 20 pikendab kokkupuuteaega 20 võrra enne naha punetamist: 20 x 10 minutit = 3 tundi 20 minutit.

Enne kaitsefaktori valimist peaksite määrama naha fototüübi. See aitab välja selgitada, kuidas nahk reageerib päikesevalgusele ja aitab valida sobiva SPF-i.

• Fototüüp 1 = hele, tedretäppidega nahk, blondid või punased juuksed. Fototüübi 1 nahk ei päevita kergesti ja saab kiirelt päikesepõletuse. Soovitatav päikesekaitsekreem: SPF 50+.
• Fototüüp 2 = Hele nahk, mis punetab pärast päikest, blondid või pruunid juuksed. Fototüübi 2 nahka on raske päevitada ja see saab tihti päikesepõletuse. Soovitatav päikesekaitsekreem: SPF 50, langedes mitmepäevase kokkupuute järel 30-ni.
• Fototüüp 3 = hele nahk, blondid või pruunid juuksed. Fototüübi 3 nahk päevitub aeglaselt ja aeg-ajalt võib esineda päikesepõletus. Soovitatav päikesekaitsekreem: SPF 30.
• Fototüüp 4 = Oliivikarva nahk, mis päevitub hästi, pruunid või tumepruunid juuksed. Soovitatav päikesekaitsekreem: SPF 20.
• Fototüüp 5 = Tume nahk, mis päevitub väga kiiresti. Soovitatav päikesekaitsekreem: SPF 20, millele järgneb 15.

  
  

  Fototüüp 6 = tume nahk, mis ei saa päikesepõletust.

  Soovitatav päikesekaitsekreem: SPF 15 .

  
  

  Ükskõik, millise päikesekaitsekreemi valite, on mõistlik seda uuesti nahale kanda pärast iga 2 tunni möödumist ja pärast ujumist.

  Samuti tasub kasutada kõrgemat SPF-i näol ja kaelal, kus nahk on tundlikum.